Esmakordselt sai novembri alguses segajatega käidud siis sellisel võistlusel. Tegemist oli Paikusel spordikeskuses toimuva Ullo Toomi 115. sünniaastapäevale pühendatud võistutantsimisega, kus meie kategoorias (D-rühmad) osales 9 tantsukollektiivi. Lisaks võistlesid A-rühmad ja ansamblid, B ja C rühmad. Kokku oli võistlustules 27 kollektiivi. Meie peamine eesmärk üritusest osavõtmisel oli ennast proovile panna ja uusi kogemusi saada. See meil õnnestus sajaprotsendiliselt. Närvipinge oli korralik - esitus pidi ju olema perfektne, nii nagu õpikus kirjeldatud. Uusi kogemusi sai ka meie juhendaja, just selles osas, et millele tuleb treeningutel rohkem tähelepanu pöörata. Võistlusel tuli meil esitada kaks tantsu, millest üks oli kohustuslik Ullo Toomi "Kosjatants" ja teine vabal valikul valitud tants. Teiseks looks valisime Maie Orava "Kõljala lugu". Enne võistlustulle asumist sai iga kollektiiv 5 minutit ka lava "nuusutada" ehk korraks tantsimist laval proovida; peale- ja mahaminekuid harjutada. Ja siis see algas .... See kõik käis kiiresti nagu filmis, kuna olime oma kategoorias viimased etteastujad, siis oli veidi aega ka teisi vaadata. Vaatasime ja võrdlesime ning otsisime vigu - noh hea on ju targutada kui tead kuidas täpselt tants käib. Ikka kas samm on õige, pöia- või käesirutus tehtud nii nagu vaja ja kas naeratus olemas. Meie kord lähenes ja tuli hakata sooja tegema. Viimased esitused möödusid kiiresti ja oligi käes meie kord. Südamelöögid kiirenesid ja käed muutusid higiseks. Sammusime lavale ringile ning muusika algas. Vargsi käis pilk ka kohtunike suunas, naeratus partnerile ja läks. Esimeste sammude ja muusika algusega sain tagasi tavapärase rütmi ja edasi kulges kõik rahulikult, plaanipäraselt ja mis tantsus kõige tähtsam - lõpetasime muusikaga ühel ajal :-). Kõik sujus. Pärast esimest kohustuslikku tantsu oli veidi aega, kuni teised rühmad oma vabakava esitasid ja siis läksime uuesti lavale. Mingil hetkel tundsin paanikat, et ei tulnud kohe-kohe esitamisele tuleva tantsu meloodia meelde. Nii selgelt oli veel "Kosjatantsu" muusika kõrvus. Aga niipea, kui esimesed noodid kõlasid tuli meloodia meelde ja kõik oli korras. Ka teine esitus tuli meil minu arvates vägagi hästi välja. Kuna olime oma kategooria viimased, siis toimus kohe ka hindamine kohtunike poolt ja lavale tulid kõik D kategooria rühmad. Kohtunike poolt anti hindeid ja tantsijad tänasid ning lahkusid lavalt. Ja siis hinnati meid. Kuigi olime esimest korda sellisel võistutantsimisel, siis ei läinud meil sugugi halvasti. Kogu meie kollektiivi kiituseks tuleb öelda, et oleme küll koos käinud peaaegu kolm aastat, kuid ei ole me kehvemad sugugi, kui need, kes paarkümmend aastat koos tantsinud. Juhhei! Võistlus oli meie jaoks läbi ning tubli kaheksas koht käes. Hiljem sai vaadatud veel ansambleid ja A-rühmasid, kelle esituses olid "Tuljak" ja "Tuisuline". Õhtul oli toimus simman ja pidulik auhindade üleandmine. Lauad olid kaetud hea ja paremaga. Meeleolu ülev ning pidu kestis üle südaöö. Kuna järgmise päeva programmist me ei plaaninud osa võtta ning hommikul oli vaja varakult tõusta, siis liiguti ükshaaval tasapisi magamisasemete poole. Ööbisime samas kompleksis paiknevas koolihoones ja meie "koduks" oli matemaatika klass. Hommikul pakkisime asjad ja keerasime bussinina Hiiumaa suunas. Esitusi saab vaadata siit: LINK Pildid on siin: LINK
0 Comments
Leave a Reply. |
Sündmused ja lood meie tegemistest. Vanemad postitused |