Mai alguses sai teoks rahvatantsurühma kevadine reis Leetu. Kutse esinemiseks saime küll juba sügisel, aga tantsupeoks valmistumise etapis polnud lihtne leida vaba nädalavahetust kodust kaugemale minna.
Tantsupeo ettetantsimised tehtud, Hiiumaa esimesed soojad ilmad nauditud, pakkisime kohvrid ja praamile. Ega me täpselt ei teadnudki, kes täpselt on meie võõrustajad, kus kohtume, ja milline saab olema meie ajakava. Tänasel ratsionaalsel ajal tekitas kõhedust ja sisemist pinget, kui kutsuja ütles, et tulge, tantsige, meie hoolitseme kõige eest ja et te ei pea millegi eest muretsema. Täiesti kindlalt oli teada vaid sihtkoht - mitte kaugel Poola piirist asuv Leedu linn Marijampolė ja et meil tuleb anda kaks kontserti. Väike värin südames astusime Heltermaalt viimase praami peale ja Rohukülast bussile. Öine sõit koos hea seltskonnaga bussis oli omamoodi vahva. Enamus seadsid end magama alles peale südaööd. Öö möödus kiirelt ja ärgates olimegi Leedus. Esimene emotsioon Marijampolė linna jõudes – õitsevad õunapuud, sirelid, rohelus ja puhtus. Suur üllatus oli näha kell 8 hommikul töötavaid inimesi tänaval ja mitte üks või kaks, vaid kümneid ja kümneid. Eks kiivrites ja helkurvestides töölised jäävadki paremini silma, aga teisi inimesi polnudki nagu märgata. Teine emotsioon (ja neid emotsioone muudkui tuli ja tuli..) oli kohtumine meie vastuvõtja ja küllakutsuja proua Onaga. Proua Ona oli daam selle kõige õigemas mõistes – soeng, tualett, kingad ja lahke olek. Mitte kuidagi poleks arvanud, et tegu on nii eaka prouaga, kui ta ise poleks seda naljatledes avaldanud "ainult 19 aastat sajani". Saime teada oma päevakava, st 12.30 proov ja 14.00 kontsert (see oligi ainus kindel asi, millele toetuda). Meile kulus tõesti ära enne esinemist üks lavaproov, sest kui üdini aus olla, siis oli see meie rühmale esimene kord täispikkuses kontsert anda. Marijampolė Draamateater oli uhke, küll veidi väsinud, kuid igati väärikas hoone. Saal mahutas ligi 300 vaatajat. Nii mõnelgi tantsijal pani jala värisema uudis, et saal on välja müüdud! Kontsert ise oli suurepärane. Alustuseks esines meile kohalik folkloorirühm laulude ja tantsuga ja siis oligi meie kord… Meie kava koosnes erinevatest eesti rahvatantsudest, mis olid peamiselt autoritantsud. Hingetõmbepauside ajal tutvustasime lühidalt Eestit, Hiiumaad ja meie rühma. Lõpetasime esinemise tantsupeo tantsude tutvustamisega ja see oli tõeliselt ülev tunne, kui tantsides Tuljakut terve saali täis rahvast püsti tõusis ja plaksutades kaasa elas. Publik oli tõesti super. Järgnes õhtusöök koos kohaliku folkloorirühmaga, mis lõppes ühislaulmise ja tantsimisega. Kui palju me leidsime laule eesti ja leedu keeles, mida ühiselt laulda! Ühised üritused erinevate rahvuste ja kultuuride vahel on igati harivad. Nii saime täpselt selgeks, kes olid meie võõrustajad. Külla kutsujaks oli Marijampolė Väärikate Ülikool, mille rektoriks oligi pr Ona. Ülikoolis õppijaid on hetkel 770 ja erinevaid erialasid 14 - tõeliselt väärikas kool. Järgmisel päeval oli meile korraldatud Paežeriai lossi külastus, vahepeatusega Vilkaviškisi linnas, kus toimus meie teine kontsert. Esinemise iseloomustamiseks võib öelda, et see oli üks suur rõõm ja lust, mis meie tantsijatest kiirgas ja mis kindlasti iga vaatajani jõudis. Põhjuseks vahetult enne esinemist saabunud uudis, et oleme saanud võimaluse tantsida suvisel suurel tantsupeol. Leedu keel on sama imeline kui leedulastele meie eesti keel, väljaütlemiseks keeruline. Nii sai Vilkaviškisi koheselt eestindatud linnaks "Viska Viis". Payezherai loss oma barokk-klassisistlikus stiilis oli kui miniatuurne Suuremõisa loss. Hea kodune tunne oli. Lossis olevas tantsusaalis tantsiks suurima rõõmuga. Suurepärane elamus oli lossis kuulata kohaliku ansambli esinemist. Järgnes Marijampolė linna ekskursioon. Arvestades asjaolu, et aeg oli juba sealmaal, kus enamikel andis tunda tühi kõht, oli igati tervitatav lühike jalutuskäik läbi linna südame. Kuigi linnas on elanikke 33 000 (parimatel aegadel üle 55 000), siis vanalinnast on säilinud üsna vähe. Põhjuseks 2. maailmasõjaaegsed suured pommitamised. Kuid see, mis oli säilinud ja kuidas uus oli kohandatud vanaga, oli muljetavaldav. Marijampolė on olnud leedu rahvusliku tärkamise keskus, seda oli näha igal sammul. Erilised olid nn kassipark, esimene viinapood, juutide tänav, kaunid kunstilised graffitid seintel (ja neid oli palju), kirikud. Ei saa mainimata jätta ka meie ööbimiskohta - kolmetärni hotell Vingis, mis asus Šešupe jõe kaldal. Hotellis oli väga soe ja vastutulelik personal, toad olid kindlalt paremat väärt, kui 3*. Suurepärased vaated ja imelised jalutuskäigud jõe kaldal julgustavad soovitama kõiki seda hotelli külastama. Suurim tuba hotellis oli samuti meie kasutuses, nii et rühma ühisistumised õhtuti kulgesid mõnusalt. Viimane päev kulus tagasisõiduks, mis tänu headele bussijuhtidele kulges taas märkamatult kiiresti. Praamilt maha tulles ootas meid juba ees Hiiumaiselt soe ja särav päikesepaiste. Reis Leetu oli küll lühike, see-eest aga toimekas, täis tantsu, naeru ja soojust. Head olemist ilma hea seltskonnata pole olemas. Seega suured aitähhed Segajad, olete vahvad reisikaaslased! Suured tänud Helgile, kes ülilühikese ajaga suutis meie mälusopist õpitud tantsud kontsertkavaks ette valmistada. Tänud meie fotograafidele, fännklubile (igal korralikul rühmal peab see ikka olemas olema), bussijuhtidele, rühmavanem Liinale ja loomulikult Marijampolė Väärikate Ülikoolile, eesotsas proua Ona Sakalauskienele. Samuti suured tänud Eesti saatkonnale Leedus, tänu kellele sai võimalikuks selline fantastiline kontsertreis Leetu. Anu Peatuspaik Marijampolė's https://www.hotel-vingis.lt/en/home-en/ Postitust ja pilte meie esinemisest Marijampolė Väärikate Ülikooli Fb lehel saad vaadata SIIT Pildigaleriid saad vaadata SIIT
0 Comments
Esmakordselt sai novembri alguses segajatega käidud siis sellisel võistlusel. Tegemist oli Paikusel spordikeskuses toimuva Ullo Toomi 115. sünniaastapäevale pühendatud võistutantsimisega, kus meie kategoorias (D-rühmad) osales 9 tantsukollektiivi. Lisaks võistlesid A-rühmad ja ansamblid, B ja C rühmad. Kokku oli võistlustules 27 kollektiivi. Meie peamine eesmärk üritusest osavõtmisel oli ennast proovile panna ja uusi kogemusi saada. See meil õnnestus sajaprotsendiliselt. Närvipinge oli korralik - esitus pidi ju olema perfektne, nii nagu õpikus kirjeldatud. Uusi kogemusi sai ka meie juhendaja, just selles osas, et millele tuleb treeningutel rohkem tähelepanu pöörata. Võistlusel tuli meil esitada kaks tantsu, millest üks oli kohustuslik Ullo Toomi "Kosjatants" ja teine vabal valikul valitud tants. Teiseks looks valisime Maie Orava "Kõljala lugu". Enne võistlustulle asumist sai iga kollektiiv 5 minutit ka lava "nuusutada" ehk korraks tantsimist laval proovida; peale- ja mahaminekuid harjutada. Ja siis see algas .... See kõik käis kiiresti nagu filmis, kuna olime oma kategoorias viimased etteastujad, siis oli veidi aega ka teisi vaadata. Vaatasime ja võrdlesime ning otsisime vigu - noh hea on ju targutada kui tead kuidas täpselt tants käib. Ikka kas samm on õige, pöia- või käesirutus tehtud nii nagu vaja ja kas naeratus olemas. Meie kord lähenes ja tuli hakata sooja tegema. Viimased esitused möödusid kiiresti ja oligi käes meie kord. Südamelöögid kiirenesid ja käed muutusid higiseks. Sammusime lavale ringile ning muusika algas. Vargsi käis pilk ka kohtunike suunas, naeratus partnerile ja läks. Esimeste sammude ja muusika algusega sain tagasi tavapärase rütmi ja edasi kulges kõik rahulikult, plaanipäraselt ja mis tantsus kõige tähtsam - lõpetasime muusikaga ühel ajal :-). Kõik sujus. Pärast esimest kohustuslikku tantsu oli veidi aega, kuni teised rühmad oma vabakava esitasid ja siis läksime uuesti lavale. Mingil hetkel tundsin paanikat, et ei tulnud kohe-kohe esitamisele tuleva tantsu meloodia meelde. Nii selgelt oli veel "Kosjatantsu" muusika kõrvus. Aga niipea, kui esimesed noodid kõlasid tuli meloodia meelde ja kõik oli korras. Ka teine esitus tuli meil minu arvates vägagi hästi välja. Kuna olime oma kategooria viimased, siis toimus kohe ka hindamine kohtunike poolt ja lavale tulid kõik D kategooria rühmad. Kohtunike poolt anti hindeid ja tantsijad tänasid ning lahkusid lavalt. Ja siis hinnati meid. Kuigi olime esimest korda sellisel võistutantsimisel, siis ei läinud meil sugugi halvasti. Kogu meie kollektiivi kiituseks tuleb öelda, et oleme küll koos käinud peaaegu kolm aastat, kuid ei ole me kehvemad sugugi, kui need, kes paarkümmend aastat koos tantsinud. Juhhei! Võistlus oli meie jaoks läbi ning tubli kaheksas koht käes. Hiljem sai vaadatud veel ansambleid ja A-rühmasid, kelle esituses olid "Tuljak" ja "Tuisuline". Õhtul oli toimus simman ja pidulik auhindade üleandmine. Lauad olid kaetud hea ja paremaga. Meeleolu ülev ning pidu kestis üle südaöö. Kuna järgmise päeva programmist me ei plaaninud osa võtta ning hommikul oli vaja varakult tõusta, siis liiguti ükshaaval tasapisi magamisasemete poole. Ööbisime samas kompleksis paiknevas koolihoones ja meie "koduks" oli matemaatika klass. Hommikul pakkisime asjad ja keerasime bussinina Hiiumaa suunas. Esitusi saab vaadata siit: LINK Pildid on siin: LINK |
Sündmused ja lood meie tegemistest. Vanemad postitused |